...
Mõte uitab suvele, kus viskud maja ette pikali, võtad päikest ja loed. Päike on soe ja kaskede kohin on uinutav. Muresid pole, õppima ei pea. See on aeg, kus lased end lõdvaks ja lihtsalt naudid.
Kuid kahjuks peab tulema tagasi reaalsusesse, praegu on veel jaanuar! Võib ju mõelda, et
viimased pingutused veel, enne kui jõuab kätte aeg, mil saab keskenduda asjadele, mis on tegelikult olulised.
Siin tekivadki vastandlikud tunded. Peaaegu nagu olekski lõpp - aga tegelikult ju ei ole! Samal ajal oled õnnelik ja masenduses. Masenduses, sest kõik ei lähe nii nagu oli plaanitud. Õnnelik, sest elus toimub midagi erakordset: Jumal teeb imesid, viimane kooliaasta (viimasd 3 kuud), uute asjade avastamine.
Nüüd ma siin olen, täis vastandlikke tundeid, lootusega, et kõik mu sees saavutab tasakaalu.
No comments:
Post a Comment