Põnev on! Mu elus on praegu nii palju huvitavaid asju juhtunud.
Eile õhtul, kui ma lugesin Piiblit ja tegin märkmeid, siis otsustasin, et aitab! Mina seda allergia mängu enam ei mängi. Siis ma palvetasin ja saate aru. Juhtus ime! Mu käsi mis oli sügelenud, lakkas sügelemast. Sügeluse asemel tundsin sellist imelikku külma tunnet, see polnd siuke külm, aga ma ei oska paremini seletada seda tunnet. Igatahes - imelik oli!!! Ja nüüd olen veel piima joonud ja ei midagi. Ma tõesti loodan, et Jumal võttis ära selle allergia, IGAVESEKS!
Aitähhhhhhhh!!!!
Kuid on veel asju elus, mis seostuvad sõnaga aitäh. Mõnda aega tagasi, mainis Risto oma jutluses midagi selle kohta, et kui keegi midagi meile ütleb, siis tihtipeale keeldume temaga ja paneme ütlejale hoopis oma mõtted pähe. Aga tegelikult, see mis meie mõtleme ei ole ju see mida mõtlevad inimesed meie ümber.
Niisiis, kui keegi ütleb, et sa oled ilus, siis tõenäoliselt tuleb vastus: " Ahh, ei ole, sa valetad, vaata kui jube ma täna olen!". Kuid vb mõtleski see sõber, et sa oled ilus.
Me oleme lihtsalt nii harjunud head endast eemale tõrjuma. Milleks? Mõttetu ju! Pigem peaks me hoopis ütlema : " Aitäh!". Jah, me peaks võtma vastu hea. Kuidas saabki me elu olla hea, kui vastu võtame ainult halba.
Minu mõte on see, et me peame õppima tõesti uskuma teisi, kui nad midagi head ütlevad. Positiivsus annab palju rohkem kui negatiivsus. Üldse, minu arvates negatiivsus pigem võtab, kui annab ja positiivsus, noh, see ju annab ^^.
Nüüd olengi proovinud hakata seda praktiseerima ja see on nii raske. Tahaks harjumusest kõik tagasi lükata, kuid siis tuleb meelde, et ei Liisa, täna ole õnnelik. Ja siis olengi õnnelik!!!
Olge teie ka õnnelikud ja tänage, see on alguses raske, isegi imelik, kuid pikapeale see tasub "vaeva", sest kes ei tahaks olla õnnelik ja ka teistel tuju parandada, võttes vastu nende kingituse!
Eile õhtul, kui ma lugesin Piiblit ja tegin märkmeid, siis otsustasin, et aitab! Mina seda allergia mängu enam ei mängi. Siis ma palvetasin ja saate aru. Juhtus ime! Mu käsi mis oli sügelenud, lakkas sügelemast. Sügeluse asemel tundsin sellist imelikku külma tunnet, see polnd siuke külm, aga ma ei oska paremini seletada seda tunnet. Igatahes - imelik oli!!! Ja nüüd olen veel piima joonud ja ei midagi. Ma tõesti loodan, et Jumal võttis ära selle allergia, IGAVESEKS!
Aitähhhhhhhh!!!!
Kuid on veel asju elus, mis seostuvad sõnaga aitäh. Mõnda aega tagasi, mainis Risto oma jutluses midagi selle kohta, et kui keegi midagi meile ütleb, siis tihtipeale keeldume temaga ja paneme ütlejale hoopis oma mõtted pähe. Aga tegelikult, see mis meie mõtleme ei ole ju see mida mõtlevad inimesed meie ümber.
Niisiis, kui keegi ütleb, et sa oled ilus, siis tõenäoliselt tuleb vastus: " Ahh, ei ole, sa valetad, vaata kui jube ma täna olen!". Kuid vb mõtleski see sõber, et sa oled ilus.
Me oleme lihtsalt nii harjunud head endast eemale tõrjuma. Milleks? Mõttetu ju! Pigem peaks me hoopis ütlema : " Aitäh!". Jah, me peaks võtma vastu hea. Kuidas saabki me elu olla hea, kui vastu võtame ainult halba.
Minu mõte on see, et me peame õppima tõesti uskuma teisi, kui nad midagi head ütlevad. Positiivsus annab palju rohkem kui negatiivsus. Üldse, minu arvates negatiivsus pigem võtab, kui annab ja positiivsus, noh, see ju annab ^^.
Nüüd olengi proovinud hakata seda praktiseerima ja see on nii raske. Tahaks harjumusest kõik tagasi lükata, kuid siis tuleb meelde, et ei Liisa, täna ole õnnelik. Ja siis olengi õnnelik!!!
Olge teie ka õnnelikud ja tänage, see on alguses raske, isegi imelik, kuid pikapeale see tasub "vaeva", sest kes ei tahaks olla õnnelik ja ka teistel tuju parandada, võttes vastu nende kingituse!
No comments:
Post a Comment