Mul on põhjust naeratada... Ma suutsin üle elada 1 päeva kahest nädalast.
Ma olen lihtsalt õnnelik. Koolis läks ju väga hästi !!!!!!!! ja seda kõike täna kahele imetoredale klassiõele, kes on mulle nagu inglid:D .

Liina

Ta on nagu pisike päikesekiir, kes pääseb kõikjale. Tema eest ei jää midagi varju. Kõik mida ta teeb ja näeb saab kuldkollase sära. Tema oli see keda nähes läksid mu silmad täna särama. Mul oli lihtsalt nii hea meel näha inimest, kes on olnud mu vastu hea, ilma mingite ootusteta. Võttes mind nii nagu olen.


Janika

Ta on inimene kes on mind viimase pooleteist aasta jooksul vist kõige rohkem muutud. Tema on see kes on pannud mind mõtlema, mida ma tahan üldse. Ta on toonud mu maa peale ja näidanud, et siingi võib täitsa lahe olla(kui sa oled õigete inimestega). Selle aja jooksul on ta mulle ka väga kalliks saanud. Kõigi oma musklitega:D:D:D:D:D:D!!!





"Kotkad lendavad üksi, lambad käivad karjas."
Šoti vanasõna

Valmis! Olla! LÄKS!!!!!!!

Ennist jäin mõtlema jooksmisele. Ma arvan, et me kõik teame seda tunnet kui oleme viimasel lõpusirgel. See tee tundub nii lühike, samas nii pikk. Käib kahevõitlus iseendaga. kas joosta täie turboga või alla anda.
Just nii ma tunnen.
Jõuludeni on jäänud 2 nädalat. Seega lõpeb kool 2 nädala pärast. Kõik need tööd mis on vaja järgi teha ja kõik need tööd mis pole veel teadagi. Pinget lisab asjaolu, et ma olin nädalakese kodus(ja arstide vahet jooksmas). Ka praegu on pisike jõuetuse tunne. Isegi kardan neid kahte nädalat.
Suureks mureks on ka laulmine. Ma nii tahan laulda, aga see tundub järjest rohkem võimatu. Kõik see paarikuine töö, mis on olnud, on kadunud, nagu tina tuhka. Ma ei suuda laulda lihtsalt, mul lihtsalt ei ole füüsilist jõudu ja ma ei tea kuhu see kadus.(??????????)







Haigus on looduse ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral. Arthur Schopenhauer