Varsti, väga varsti saab täis 3 kuud inglismaal. Täitsa hullumeelne on mõelda, et ma olen ikka veel püsti ja saan hakkama.
Selle aja jooksul siin olen nii palju õppinud, et lausa hirm hakkab kohe. Kõik koguaeg räägivad, et kui ülikooli lähed, siis õpid esimesel aastal endast nii palju. Üleüldiselt kehtib see lause kodust välja kolimise kohta. See ongi aeg millal iga noor õpib elutarkust, nüüd
on vaja see lihtsalt talletada.
Mis ma siis õppinud olen? …………… KÕIKE! hahah, ok… mitte päris vist... ei tea, kas inimene suudab üldse elu jooksul kõike õppida?
Üks suurimaid muutusi on mu vaatenurk pere väärtusele. Lõpuks jõudis kohale, kui oluline on perekond. Kui sa elad mingisuguses keskonnas, siis sa ei märka pooli asju, samamoodi on ka siis, kui sa elad kodus. Me ei märka, kui kege on suhelda nendega ja kui lihtne on neid
usaldada. Üks oluline fakt pere kohta on… nad on alati sinu jaoks olemas. Isegi kui terve maailm pöörab sulle selja, siis on lähedased need, kes sinust ikka hoolivad ja sind toetavad. Elu jooksul kohtad, palju inimesi, nad tulevad ja lähevad sama kiiresti kui tulid. Pere tuli ja jäi!
Ja kõige selle lõpuks tahaks lihtsalt öelda, et mul on supper emme! kalliralli!

Väga, väga, väga oluline on hoida neid sõpru, keda sa tõesti tunned ja tead läbi ja lõhki. Mulle on sõprus alati problemaatiline mõiste olnud. Seda on võimatu sõnadesse panna, mida ma selle all mõtlen, aga need, kes mind teavad ja tunnevad, saavad tõenäoliselt aru. Hetkel olen ma Inglismaal, väljas kodusest keskonnast, eemal sõpradest. Nüüd ma tean, kui palju on väärt need sõbrad, kes on kodus. Siin, ma ju ei tea neid inimesi kauem kui maksimaalselt 3 kuud, kuidas ma tean, et ma saan neid usaldada? Iga sõna mis ma ütlen, kust ma tean, et nad seda valesti ei mõista, kust ma tean, et nad mulle nuga selga ei taha lüüa? Ma elan pidevas "võibolla" maailmas. Ma olen noa tera peal kogu aeg ja ometi, minu siinolek on saanud toimida vaid
usalduse läbi. Usaldades inimesi enda ümber – teamata mis homne toob.
Niisiis minu arsmad sõbrad kodus… Eestimaal… teadke, et ma väga, väga, väga igatsen teid kõiki! Ja te olete mulle 100 korda kallimad veel!
Need kaks asja on kõige tähtsamad, mis ma olen siin õppinud. veel on palju muid asju. Aga need 2 tuli lihstalt välja öelda! Seda kõike, mis minu sees toimub, ei ole võimalik sõnadesse panna, aga ma püüdsin.
Kallid olete!