Sunday, January 22, 2012

Ohhh seda lilleõiekest küll…



See kõik sai alguse kaua aega tagasi…
või siis mitte nii kaua aega tagasi tegelt… eks igaüks otsustab ise…

I

Ühel ilusal laupäevasel päeval kutsusid Liisa uued sõbralikud sõbrad teda endaga kinno. Kuid kahjuks ei saanud ta minna, sest ta pidi tööl olema. Tema uued sõbrad ei andnud aga alla ja pakkusid välja, et Liisa tuleks peale tööd nendega välja.
Nii juhtuski. Kohe peale tööd jooksis väike Oravatirts kokulepitud kohta, kus ta kohtas juba tuttavid nägusid kuid seal oli ka uusi, uks naljakam kui teine. Õhtu möödus naerdes, sai räägitud Kadunutest aka Lost'st ja sai lauldud ka sünnipäeva laulu.
Kuna inglise keel ei olnud Liisa esimene keel, siis juhtus ikka, et aegajalt ei saanud ta aru mis keegi ütles või mõtles… kuid seal oli üks noormees kellest ta kohe üldse aru ei saanud, kohe nii hullusti oligi. Ükskõik mis ta rääkis, Liisa peas oli üks suur lühis ja segadus.
Niimoodi saigi üks õhtu läbi.

II

Ühel toredal päeval sai Liisa kirja ühelt sõbralt, et kas ta oleks huvitatud temaga laulmisest. Nagu me teame, muusika on Liisale väga südamelähedane ja kirjale sai vastatud JAH.
Esimeses proovis sai tüdruk suureks üllatuseks kokku selle sama "ma ei mõista mis sa räägid" tüübiga, kes oli kutsutud trumme mängima. Seekord olid asjalood aga veidike paremas valguses, isegi õpiti ära mõlema nimed.
Ükskord aga justus selline lugu, et Liisa ja Josephi pilgud kohtusid ja miskit naljakat juhtus mõlema kõhus. Kohe nii imelik oli, et Liisa oli mitmeks nädalaks segaduses,"Mis juhtus?". Alguses oli ta enda peale kuri, et sai ju kokku lepitud, et mitte kedagi ei vaadata sellise pilguga, pole ju aus.
Sedasama segadust jätkus nii mõnekski kuuks.

III

Päevad möödusid ja "ma ei mõista mis sa räägid tüüp" kutsus Liisat alati igale poole kaasa, ei olnud oluline, kas perekonna õhtusöögile või parki koos noortega. Ta leidis alati viisi kuidas abi pakkuda ja hädast välja aidata.
Väike Liisa palvetas päevad ja ööd - ja oli ikka segaduses- ja siis palvetas natuke rohkem, kuni ühel päeval ta teadis, mis see imelik tunne on. "Ta vist meeldib mulle" mõtles tüdruk endamisi.

III

Iga kord kui noored kohtusid, muutus õhkkond palju keerulisemaks. Oli asju mida ei taheti öelda, oli asju mida ei võinud öelda. Kuni…

Viimasel Maikuu õhtul avati uksed ja mõlema noore saladused tulid välja.
Siiski otsustati, et kumbki ei ole suhteks valmis ja Jumal ei ole andnud märku, et peaks sammu edasi võtma. Sedasi võetigi vastu otsus olla sõbrad edasi.

Suur kivi oli südamelt langenud, kuid uus ja suurem veelgi oli selga kukkunud. Nii raske oli kanda koormat, kui sa tead, et teine inimene tunneb samamoodi.

IV

Möödus kuu, möödus kaks… Koos käidi ära ülistust tegemas erinevates kohtades, loeti piiblit ja roniti ka kõige kõrgemate puude otsa. Elu oli ilus ja lilleline…

Ühel ilusal Augustikuu õhtul võttis Joseph Liisa käekese ja küsis… " kas sa teeksid mulle seda au ja hakkaksid minu tüdrukuks?" Seal samas kohapeal sai palvetatud ja nii selgelt kuulis Liisa Jumalat… Esimest korda elus… nii kõvasti… "Sul, on võimalus öelda jah nüüd… või hiljem… kunagi juhtub see niikuinii", "küll on Jumalal ikka huumorisoont," mõtles Liisa ja ütles JAH.

V

Ja nii on nad tänaseks päevaks koos olnud juba üle poole aasta. On käidud läbi haiguste ja naeru… kuid nende südamed kasvavad kokku iga päevaga aina rohkem ja rohkem.



Liisa



HulluMaja


Jälle on möödunud üle poole aasta viimasest postitusest!!!

Tegelt on ikka päris palju juhtunud selle aja jooksul! Liiga palju! kohe väga palju!

  • ma olen jõudnud kolida 2 korda
  • ma elan uues linnas
  • ma ei ole enam vaba ja vallaline ;) (aga sellst kirjutan eraldi blogi)
  • mul on uus töökoht
  • ja ma alustan kohe varsti ametlikult õppingutega
  • mu venna abiellus
  • sünnipäeva puhul korraldati roadtrip prantsusmaale

    ja nii edasi…
Jumal on mind tõesti hoidnud terve viimase aatsa jooksul. Naljakas on mõelda, et nii paljud palved on reaalselt täitumas. Ma mäletan kuida suvel sai Anettiga ( mu mentor, ta on tõesti imeline inimene) nii palju palvetada õpingute eest. Et mis edasi saama hakkab ja et Jumal näitaks, mis tee võtta. Nüüd ma siis olen siin… alustan õpinguid äri juhtimise alal! Õpingud toimuvad rohkem praktilises keskonnas, see tähendab et ma käin tööl ja koolis samal ajal, kuid põhirõhk on töökohal ja see on ka peamine õppimiskeskkond. Minu õpetajaks on minu boss ja juhataja ja jooksvad asjad tulevad siit ja sealt. Praeguseks olen ma kontoris olnud 2 nädalat. Esimene nädal oli tõesti raske… telefonidele vastamine ärikeeles ei oleks olnud ju probleem, kui ma oleks alustan sellelaadset tööd kohe kui inglismaale saabusin… kahjuks terve selle pooleteise aastaga olen kaotanud igasuguse keeletaju, no mitte päris, aga midagi sinnakanti. Teine nädal oli juba kergem ja ma alustasin raamatupidamise õpinguid, mis on päris põnev. Loodame, et ma räägin sama asja ka paari kuu pärast. Kuid ma usun, et Jumal teab, mis on mulle parim, ja ma usaldan teda kogu hinge ja südamega.

Loodetavasti suudan ennast kokku võtta ja see aasta rohkem blogida :D

Saukapauka


Thursday, April 7, 2011

Aitäh!


Jumal on nii hea ikka!!! Ma olen iga päev põnevil, mis nüüd juhtuma hakkab!!?!?!
Hiljuti ütles Jumal mulle, et ma pean palju lugema, lugema ja lugema! Ja nüüd siis loengi, iga päev loen, teen isegi blogi raamatutest mida loen. Sellega on oma lugu kah, mida saab sealt blogist lähemalt teada http://liisaisreading.blogspot.com/ .
Iga kolmapäev proovime sõbrannadega kokku saaa ja piiblit uurida. Nii hea on väikse pundiga koos olla ja üksteise eest palvetada ja piiblit õppida koos. Ma olen nii tänulik, et Jumal on mulle selliseid võimalusi andnud!
Ma ühinesin kiriku ülistustiimiga ka!!!! nii põnev, asi pole veel päris ametlik, peab paberimajandust varsti ajama hakkama, aga proovides käin ilusasti kohal juba! :D põnev põnev põnev!
Üle kõige olen tänulik, et Juaml on mind nii väga hoidnud siin inglismaal. Ma olen leidnud väga erilised sõbrad endale, kellega mul on nii palju sarnast - kõik kuulavad switchfooti!!! jeeeee.

Aga Eestit igatsen ikka ka natuke, sõpru ja suve, kus pole vaja midagi teha ja võib lihtsalt lebotada. Ja kurb, et ei saa Karli ja Terje pulma :(.

Tuesday, February 8, 2011

Vahetus



Jumal õnnistas ming väga palju uue kodu otsingutel. Kui ma leidsin selle õige ja koduse koha, sain sellega kaasa ka kaks väga toredat majakaaslast. Heather, õpib draama psüholoogiat ja on pärit Šotimaalt. Nick, kes on Manchesterist ja on tõeline puhtavereline veinigurmaan. Aga täna sain uudiseid. Nick kolib 3 nädala pärast ära, kuna ta töökoht saadab ta teise linna.

Nüüd jääb üle ainult loota, et uus üürnik on sama tore ja huvitav inimene.



Pöidlad pihku!




“Home is where you can say anything you please, because nobody pays any attention to you anyway”

Joe Moore

Monday, February 7, 2011

on üks laul…
imelik kuidas mõnikord leiad laulu või luuletuse või maali või foto võimillegi, mis on
täpselt,
nagu mõtted sinu peas.

Heavenly Father
You always amaze me
Let your kingdom come
In my world and in my life
You give me the food I need
To live through the day
And forgive me as I forgive
The people that wronged me
Lead me far from temptation
Deliver me from the evil one

I look out the window
The birds are composing
Not a note is out of tune
Or out of place
I look at the meadow
And stare at the flowers
Better dressed than any girl
On her wedding day

So why do I worry?
Why do I freak out?
God knows what I need
You know what I need


Your love is
Your love is
Your love is strong

The kingdom of the heavens
Is now advancing
Invade my heart
Invade this broken town
The kingdom of the heavens
Is buried treasure
Will you sell yourself
To buy the one you've found?

Two things you told me
That you are strong
And you love me
Yes, you love me

Your love is
Your love is
Your love is strong

Our God in heaven
Hallowed be
Thy name above all names
Your kingdom come
Your will be done
On earth as it is in heaven
Give us today our daily bread
Forgive us wicked sinners
Lead us far away from our vices
And deliver us from these prisons

Sunday, February 6, 2011

Minu eriliselt vahva pühapäev!


Mitte et mu pühapäevad muidu oleks igavad, sugugi mitte. Viimasel ajal on üleüldse nii äge olnud. Aga täna siis… täna… läksin hommikul kirikusse ja seal oli nii avhva nagu alati :D ülistasime ja sõna oli väga hea. Peale seda tuli välja et me läheme pastori koju lõunat sööma. Nagu, see ei ole pisike kirik ja ma olin väga üllatunud, nii palju inimesi ju. Lõuna oli väga hea ja vahva oli, nagu üks suur pere, ainult 13 last olime seal, ahhhahah… niisiis… õhtul oli ülistuskoosolek, see oli niiiiiiiiii mega hea, ma lihtsalt ei suutnud paigal seista ja üleüldiselt tunnen, et Jumal andis mulle kohe eriliselt rõõmsat meelt! No ma tõsiselt ei mäleta millal viimati niiiii õnnelik olin. Peale ülistuskoosolekut läksime Kesklinna ühte kohvikusse, Costa, seal oli Sunday Night Live, see on evangeelne õhtu live muusikaga ja seal me tantsisime ja keerutasime ja olime lihtsal õnnelikud. Nägin palju inimesi ka CCD'st ja Heilit.
Peale seda liikusime kõik koju… aga seekord ma ei jalutan üksi koju, vaid mind saadeti kodu ukseni live muusikaga!!!!!!!!!! :D mida küll oskab hing rohkemat tahta? :D

Jumal ARMASTAB sind niiiiiii paljuuuu!!!!


Sunday, January 23, 2011

Arm

See aasta algas minu jaoks erinevalt, ma olin kõige sügavamas põhjas kui veel üldse andis enam. Ma olin kadunud, segaduses ja üksi. Viimased paar kuud olid mu elu täielikult muutnud, ma ei teadnud enam isegi, kes või mis ma olen, mis mulle meeldib, mis mulle ei meeldi. Inimesed minu ümber ootasid minult midagi milleks ma võimeline ei olnud, tundsin ennast täiesti mõttetu kohana.… jõuetuna. Minu kõige tugevamad alustalad olid läbi saetud sõnadega, mis tegid haiget, nagu miski muu siin elus eal on teinud. Segadus, segadus, segadus… see oli kõik mis minu peas tiirles.
umbes 2-3 nädalat tagasi, võiks öelda, et mu hing kisendas Jumala poole. Kisendaski. Mu peast käisid läbi hirmuäratavad mõtted. "Kuida sma küll siia sattusin? …Kuidas?" ma teadsin, et ma ei ole ideaalne, aga kuidas ma nii sügavasse masendusse kukkusin?
Ma palusin Jumalat, et ta aitaks. " Jumal, võta mu elu, võta kõik, ma ei suuda enam "
Paar päeva hiljem hakkas midagi toimuma, seoses suurte segadustega sügisel, olin ma juba pikemat aega käinud Derby City Churchis (Elim), aga ma ei olnud veel ühesgi kodugrupis. Ühtäkki oli mul võimalus minna. See oli nagu pöördepunkt, ühe õhtuga oli mu elus aland uus puhas leht. Mu hing sees nuttis… aga mitte kurbusest vaid meeletust õnnest. Vabaduse tunne… ei mingeid ootuseid. Ma sõna otseses mõttes istusin seal vaikselt. Rääkisin ainult natuke, kuna ma olin uus, siis peamiselt, kes ma olen ja kust ma tulen. Keegi ei oodanud minult midagi, keegi ei pärinud midagi. Tundus nagu oleks haavad sees vaikselt kinni lapitud. See oli lihtsalt imeline tunne. Sellest õhtust on kõige paremini meeles just kodune ja rahulik tunne.
Paar päeva hiljem läksin Hannahi (tema sõidutas mind kodugruppi ja koju) juurde glee õhtule. Oli väga tore ja mõnus aeg. Jumal oli vastanud mu palvetele. Kui ma oleks varem teadnud millise ingli ta mu teele saadab. Hannah on väga suure südamega, asjalik ja ta armastab kokata. Aga mis kõige tähtsam, minu jaoks on ta Jumala poolt saadetud Ingel :). Ta tutvustas mind kiriku noortele ( noorte all mõtlen ma siis noori minu vanuses), et ma ei peaks enam üksi olema ja tegi rohkemgi, aga ma ei ole lihtsalt võimeline seda kõike sõnadesse panema.
Järgmisel pühapäeval istusin ma juba noorte keskel, nagu oleksin seal juba aastaid olnud… ma olin kodus. Terve pühapäev oli täis nalja ja naeru, mis veel tähtsam, se eoli täis Jumala õnnistust. Kui õhtu oli käes ja aeg jälle koju minna, sõidutas David mind koju ja siis esitas ta küsimuse, mida ma olen 1000 korda kuulnud, "miks sa siia inglismaale tahtsid tulla?" kuid mis oli erinev, sellele järgnes väga kähku, " tegelikult, sa ei pea seletama" … taaskord oli nii vabastav tunne… terve see aeg siin oli mul tunne nagu annaksin inimestele igal ajal aru, aga nüüd oli ühe hetkega kõik teisiti… ma sain hetkes puhata.
Ausalt, ma ei oska sed akõike sõnadesse panna, mis Jumal on viimaste nädalatega mu elus teinud. Ma olen nii tänulik, tänulik, tänulik. Ikka veel ei suuda ma uskuda, mis kõik on toimunud.



Kodus, Soolas ja valguses, olin ma ikka ja jälle tervitaja rollis, kuid alles nüüd ma mõistan, kui väga supper, hüpper oluline on tervitustiim, ilma selleta on inimesel väga raske kirikus ennast koduselt tunda.




Roomlastele 12

Uus elu

1Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast
tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks;
see olgu teie mõistlik jumalateenistus.
2Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele
uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine,
mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.

3Sest selle armu tõttu, mis mulle on antud, ütlen ma
igaühele teie seast, et ta ei mõtleks üleolevalt
selle kohta, mida tuleb mõtelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks
sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.
4Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil
liikmeil ei ole sama tegevus,
5nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult
aga üksteise liikmed.
6Aga meil on meile antud armu järgi erinevaid
armuande: olgu prohvetliku kuulutamise and, mida kasutatagu usu mõõtu
mööda;
7olgu teenimine, mis toimugu teenimisametis; olgu keegi õpetaja,
siis toimigu ta õpetajaametis;
8olgu keegi hingehoidja, siis toimigu ta hingehoidjaametis; kes
teistele jagab, andku siira südamega; kes teist juhatab, olgu innukas;
kes on hoolekandja, olgu oma ametis sõbralik.

9Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse!
10Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses
austuses jõudke üksteisest ette!
11Teenige Issandat tüdimatu innuga ja vaimult tulisena!
12Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad
palves!
13Abistage pühasid nende puuduses, püüdke olla
külalislahked!
14Õnnistage oma tagakiusajaid, õnnistage ja ärge needke!
15Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega!
16Olge omavahel üksmeelsed! Ärge mõtelge kõrgilt, vaid
laske end tõmmata madalate hulka! Ärge olge endi meelest targad!
17Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on
hea kõigi inimeste silmis!
18Kui võimalik, niipalju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi
inimestega!
19Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest
on kirjutatud: "Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte" - nii
ütleb Issand.
20Veel enam: "Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on
janu, anna talle juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi
tema pea peale!"
21Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri
heaga!