Hea…

Täna oli üks väga huvitav päev. Alari ja Katrin on Kanadast tagasi ja ma olen tõesti nii õnnelik. Niisugune hea tunne on sees. Siinkohal nõustun lausega " Sa tunned ära inimesed, kelles on tükike taevast, kuna nende ümber on Atmosfäär". Ma arvan, et me kõik peaksime endaga tükikest taevast kaasas kandma! Alari ja Katrini pealt on seda väga hea õppida:D

Ma kohtusin Terje perega. Nad on nii nunnud kõik, tõesti armsad. Ja nüüd ma tean kust Terje oma ilu saanud on. Lühidalt, mul on HEA meel, et nendega lõpuks kohtusin. Ja kogu see pulmade korraldamine, see saab niiiiiiiii lahe olema ja Terje ütles, et ma olen korraldustiimis. Ei teinud ju üldse õnnelikuks, ma olen ÜLIHÄPPPIII!

Õhtul oli jalgpall. Ja kui sa oled Krissuga koos, siis sealt ei saa midagi normaalset tulla. JAH, me joonistaime Austraalia lipud!!! Vaesed lapsed, kes seda lippu peavad joonistama, SEE ON JUBE JU! Mingi X kujuga tähed, rist, ja suur ala ühte värvi, nu see ei saa ilus välja näha kui oled käsitsi joonistanud. Nu igastahes, me tegime lipud ja tantsu ja läksime Tõkkete juurde jalgpalli vaatama. Austraalia kaotas 4:0 Saksamaale. Oeh, ei ole hullu. Aga kõike olulisem selle õhtu juures oli see, et mu põlv sai terveks. Maarja ja Kairi palvetasid mu põlve eest ja see oli nii imelik. 4 korda tuli palvetada kui kõik oli täielikult kadunud. Esimene kord ei juhtunud midagi, aga kuna me siukesed jonnakad oleme, siis palvetasime teine

gi kord, siis oli juba midagi märgata. Palvetasime kolmaski kord ja selleks hetkeks oli valu juba praktiliselt lännu. Neljas kord oli see punkt i-l. Jalg oli viimasel korral nii imelik, nagu vetruks. Jumal on lihtsalt niiiiiii äge!!!

LÕPETA SEE JUMALA ÕPETAMINE! (Kartin Allikas)