Sunday, February 14, 2010

Vahva

Täna oli üks tore päev! Isegi väga tore päev!

Mu hääl on tagasi!!!!!! Lõpuks ometi - see oli esimene päev, kus ma sain rääkida, ilma et valus oleks. Pika laulmise peale läheb siiski veel valusaks, selleks üritan väga hulle laulmisi vältida.
Mis tegi tänase päeva toredaks - sõbrad. Sõpradele pole ju oluline, kui kook näeb välja, nagu puding! Täpselt nii juhtus meie koogiga, enne kui läksime Lisanni juurde. Seal oli tore, sest Lisann ongi tore.
Hiljem läksin külla oma venna perele. Tal on kõige lahedam poeg üldse!!! Väga vahva oli autodega mängida ja lihtsalt lobiseda.

Hommikul, kui teenistus oli läbi ja olin teinud otsuse külastada venda. Kui ma olin seda maininud, öeldi mulle umbes midagi sellist " See on hea idee, kristlased kipuvadki tihti oma perekonda unustama". See puudutas mind. Tõesti - meie, kristlased, peame tähtsateks kõiki istumis ja olemisi, mis toimuvad meie kristliku perega, mis ei ole üldse halb, kuid siiski - me ei tohiks unustada oma lihaseid vanemaid, vendi ja õdesid. Me ei tohi neid unustada, ka nemad on ju meie perekond ja väga tähtsad.
Mul ongi väke palve, kui sa oled kristlane, siis palun vaata oma elu teise pilguga, kas sa ikka pöörad piisavalt tähelepanu neile kes su lähedal. Tegelikult käib see ju kõigi meie kohta. Kõik saab ju alguse perest!
Ärgm unustagem seda pisikest tõde!

Hoolime!

"Käitumine on peegel, milles igaüks näitab oma olemust."
Johann Wolfgang von Goethe

No comments: